Meile saabus see kiisupoeg natuke üle kuu vanusena. Selgelt liiga noor – ta ei osanud veel eriti iseseisvalt süüagi ja vajas natuke rohkem hoolitsust. Aga Mehis oli tubli ja tegeles temaga. Esimene elupaik saigi talle Mehise tuba. Liisile ainult näitasime kiisut kaugelt alguses.
Umbes kuu ajaga vallutas Tipi kogu maja ja umbes poole aastaselt kolisime tema liivakasti ka Mehise toast välja ning Tipi sai seega majas sama suured õigused, kui Liisbet.
Liisiga läbi saamine on poole aastasena selline “kiusamise meeleolu” – enamasti käib Tipi Liisit kiusamas, aga vahest tekib ka Liisbetil mängu tuju ja siis nad ajavad üksteist hoolega taga.
Merisead huvitavad teda ka. Päris väiksena ronis ta merisigade puuri peale ja üritas nendega tutvust teha. Ta võis seal puuri peal isegi magada. Hiljem oli Tipi liiga raske ja puuri peale enam ei roninud – nüüd vaatab ja uudistab ta neid ruigameid ainult tooli pealt või siis paneme ta koos nendega puuri.
Poole aastasena sai Tipiga tehtud ka pisike operatsioon ja enam ta päris isane kass ei olegi.
2017 suvel laseme ta õue peale hulkuma ka ehk. Enne ei taha eriti välja lasta – las kasvab suureks. Kuigi – ta on ikkagi poolmetsik kass ja vahepeal üritab hoolega välja trügida.