Kui Tipi üksi jäi, siis ei olnud meil eriti plaani teist kassi võtta…

Aga 2018 aasta suvel oli Mehis vanaema juures maal ja seal nad püüdsid kamba peale paar perekonda kassipoegi kinni ning Mehis oli neile seal siis nö ema eest – hoolitses nende eest ja toitis… Ja nii ta neile kassipoegadele seal nimesid panin ning teatas meile, et “Roosa võtame endale”.

Ja nii tuligi meie majja uus kass – Roosa!

Tema on hoopis elavama iseloomuga, kui Tipi ja üldiselt on ta üks igavene huligaan – juba väikesest peale meeldib talle käia kohtades, kus pole lubatud ja teha asju, mis pole lubatud.

Tipiga nõudis ta sõprust juba varajasest ajast ja selles sõprussuhtes on Roosa ülbem pool. Kui näiteks Tipi kuskil magab, tuleb Roosa ja hüppab talle selga, lööb hambad kõrri ja ajab Tipi ära. Aga tegelikult saavad nad ikka sõbralikult läbi – mängivad ja magavad koos.

Kindlasti on neil lõbus koos ja meil ka. Roosale meeldib väga inimese juures/peal/kõrval magada – näiteks hommikuti magab ta Aulise rinna peal ja üles ärgates nõuab paitamist.

Oi, kui unine