Meie nümfkakaduud

Nümfkakaduud muretsesime sõbrapäeval 2010. Nimeks neil Tuti ja Leo. Kaklesid nad omavahel päris kõvasti, aga kui nad korrale kutsuda, siis on tublid linnud.

Peale seda, kui olime Leod (isalind) natuke õpetanud (eraldamise abil), õnnestus neil haududa ka 2 tibu – need koorusid 30. aprillil ja 1. mail 2010. Pesast tulid Timbu ja Limbu (panime ajutised nimed – isase moodi on Timbu ja emase moodi Limbu) välja 31.05.2010. Paar nädalat hiljem hakkasid nad juba ise süüa võtma topsist. Peale tibude pesast välja tulemist hakkasid Tuti ja Leo uuesti munema ning hauduma. Nendest munadest küll asja ei saanud, sest tibudega oli liiga palju tegemist. Ja me võtsime pesakasti ära ka, et neil ei tekiks uut tungi muneda.
Kuna vanemad kiskusid tibudel muudkui sulgi ära, siis tõstsime tibud eraldi puuri kohe, kui nad ise korralikult sõid. Eraldi puuris kasvasid Timbule ja Limbule kiiresti suled selga.

10.08 viisime Timbu ja Limbu ära poodi – et nad omale uue pere leiaks. Emane tibu osteti üpriski ruttu sealt ära, aga isase tibuga kulus natuke rohkem aega. Mõlemad tibud olid omale uue pere leidnud 2011 aasta alguseks.

2011 aasta aprillikuust alates kajastame uudiseid ja infot meie nümfide kohta peasaidil www.sibola.ee

2012 aasta lõpus hakkas Aulisel imelik köha ja peale kahte aastat uuringuid ning kõikvõimalike haiguste ravi tuvastati lõpuks 2015 aasta alguseks (Soome meditsiini abiga), et põhjuseks on nümfkakaduude mittetalumine. Sellest johtuvalt lahkusid meie linnukesed 24.04.2015 uude koju – nüüd ja edaspidi meie perre enam linde ei tule (praeguse seisuga)…

Siin siis mälestus meie linnukestest (kerides tekib pilt juurde).