Liisbet (või ka lihtsalt Liisi) oli meie pere esimene kass. Selline isepäise iseloomuga siiami segu.

Üldiselt väga iseseisev – võõrad tohtisid teda paitada maskimaalselt kolm korda, enamikel juhtusel järgnes sellele pahin ja kui vaja, siis löödi ka käpaga; sülle võtmisest ei olnud mõtet unistadagi.

Aga omade inimestega sai ta läbi küll – nemad said paitada ja silitada… Peaaegu alati…

Sündinud oli meie Liisi 2004. aasta kevadel ja suri ta 1. mail 2018.

Kammimine meeldib teatud piirini
Väiksest peale meeldib süles magada
See on üks lemmiktekke
Õues uudistamas
Aknast saab hästi välja vaadata
Õla peal võib Liisi vabalt olla
Kurja näoga näitan iseloomu
Jõulumeeleolu
Mina olen tähtis!
Ka Mehise sülle võib minna
Kammimine meeldib teatud piirini