Liisbet (või ka lihtsalt Liisi) oli meie pere esimene kass. Selline isepäise iseloomuga siiami segu.

Üldiselt väga iseseisev – võõrad tohtisid teda paitada maskimaalselt kolm korda, enamikel juhtusel järgnes sellele pahin ja kui vaja, siis löödi ka käpaga; sülle võtmisest ei olnud mõtet unistadagi.

Aga omade inimestega sai ta läbi küll – nemad said paitada ja silitada… Peaaegu alati…

Sündinud oli meie Liisi 2004. aasta kevadel ja suri ta 1. mail 2018.

Ka Mehise sülle võib minna
Kurja näoga näitan iseloomu
Väiksest peale meeldib süles magada
Jõulumeeleolu
Õla peal võib Liisi vabalt olla
See on üks lemmiktekke
Mina olen tähtis!
Aknast saab hästi välja vaadata
Õues uudistamas
Kammimine meeldib teatud piirini
Ka Mehise sülle võib minna