Liisbet (või ka lihtsalt Liisi) oli meie pere esimene kass. Selline isepäise iseloomuga siiami segu.

Üldiselt väga iseseisev – võõrad tohtisid teda paitada maskimaalselt kolm korda, enamikel juhtusel järgnes sellele pahin ja kui vaja, siis löödi ka käpaga; sülle võtmisest ei olnud mõtet unistadagi.

Aga omade inimestega sai ta läbi küll – nemad said paitada ja silitada… Peaaegu alati…

Sündinud oli meie Liisi 2004. aasta kevadel ja suri ta 1. mail 2018.

Kurja näoga näitan iseloomu
Õla peal võib Liisi vabalt olla
Väiksest peale meeldib süles magada
Mina olen tähtis!
Jõulumeeleolu
Õues uudistamas
See on üks lemmiktekke
Ka Mehise sülle võib minna
Kammimine meeldib teatud piirini
Aknast saab hästi välja vaadata
Kurja näoga näitan iseloomu